Aires de convergence dialectale : le Mundartbund fennique (étude de cas)  - Université Paul Valéry Montpellier 3 Accéder directement au contenu
Communication Dans Un Congrès Année : 2021

Small-scale areal linguistics : What methods ?

Aires de convergence dialectale : le Mundartbund fennique (étude de cas) 

Résumé

The notion of a Sprachbund as an area of structural convergence between different language families is well known. These "Language Unions" intertwine typological and phylogenetic networks, as in the Balkan area or the North-West American area. We also know that the eastern Baltic area constitutes a Sprachbund, bringing together strong typological features of Fennic (Uralic), Germanic (German, Scandinavian languages), Slavic and Baltic languages (Lithuanian, Latvian, Old Prussian). We will show that beyond the Sprachbund, Mundartbünde can exist within the domains involved in the convergence dynamics. We will propose a model and a synthesis of various interpretable works in this sense, whether in Baltofennic lexical borrowings or in the phenomena of interdialectal contact within Fennic or between Fennic and Baltic, Slavic or Germanic varieties, on a macroscopic scale. On a mesoscopic scale, we will focus on the Viru-Ingrian arclittoral, which is particularly interactive in this respect. Finally, from a microdialectological point of view, we will see the effects of contacts and metatypia on the evolution of the diasystem, while distinguishing them from endogenous evolutionary dynamics. Insofar as the observed area is described with the greatest precision by several national linguistic traditions (Finnish, Estonian, Russian) and abundantly documented on the historical level, we can expect from this overview of the BaltoFennian area, captured in the fine grain of its dialectal diversity, keys to develop the still under-exploited notion of Mundartbund, in our opinion highly heuristic to understand the mechanisms of any dynamics of areal structural convergence between languages and dialectal varieties.
Mõiste "keelekogum" kui erinevate keeleperede struktuurilise lähenemise ala on hästi tuntud. Need "keeleliidud" põimivad tüpoloogilisi ja fülogeneetilisi võrgustikke, nagu Balkani piirkonnas või Loode-Ameerika piirkonnas. Me teame ka, et idapoolne Baltimaade piirkond moodustab keelekogumi, mis ühendab endas fennikeelsete (uurali), germaani (saksa, skandinaavia keelte), slaavi ja balti keelte (leedu, läti, vanapreisi) tugevaid tüpoloogilisi tunnuseid. Näitame, et väljaspool Sprachbund'i võivad Mundartbünde eksisteerida konvergentsi dünaamikaga seotud domeenides. Pakume välja mudeli ja sünteesi erinevatest selles mõttes tõlgendatavatest töödest, olgu siis tegemist baltofennikeelsete leksikaalsete laenude või fenomeni interdialektilise kontakti nähtustega fenniidi sees või fenniidi ja balti, slaavi või germaani variantide vahel, makroskoopilisel skaalal. Mesoskoopilisel skaalal keskendume Viru-Ingri arklitooriumile, mis on selles osas eriti interaktiivne. Lõpuks näeme mikrodialektoloogilisest vaatenurgast kontaktide ja metatüübi mõju diasüsteemi arengule, eristades neid samas endogeensest evolutsioonilisest dünaamikast. Kuivõrd vaadeldavat piirkonda kirjeldavad suurima täpsusega mitmed rahvuslikud keeletraditsioonid (soome, eesti, vene) ja on ajaloolisel tasandil rohkesti dokumenteeritud, võime sellest BaltoFennia piirkonna ülevaatest, mis on tabatud selle murdekeele mitmekesisuse peensusteni, oodata võtteid veel vähe kasutatud Mundartbundi mõiste arendamiseks, meie arvates väga heuristliku mis tahes dünaamilise areaalse struktuurilise konvergentsi mehhanismide mõistmiseks vahemikus keelte ja murdesortide vahel.
Kielikokonaisuuden käsite eri kieliperheiden rakenteellisena lähentymisalueena on hyvin tunnettu. Nämä "kieliliitot" kietovat yhteen typologisia ja fylogeneettisiä verkostoja, kuten Balkanin alueella tai Luoteis-Amerikan alueella. Tiedämme myös, että itäinen Itämeren alue muodostaa kielikunnan, jossa yhdistyvät vahvat typologiset piirteet fennikielistä (uralilaiset kielet), germaanisista kielistä (saksa, skandinaaviset kielet), slaavilaisista kielistä ja balttilaisista kielistä (liettuan, latvian ja vanhan preussin kielet). Osoitamme, että Sprachbundin lisäksi Mundartbündejä voi esiintyä konvergenssidynamiikkaan osallistuvilla alueilla. Ehdotamme mallia ja synteesiä erilaisista tulkittavista teoksista tässä mielessä, olipa kyse sitten baltofenninkielisistä leksikaalisista lainauksista tai fennin sisällä tai fennin ja balttilaisten, slaavilaisten tai germaanisten lajikkeiden välillä esiintyvistä interdialektiaalisten kontaktien ilmiöistä makroskooppisessa mittakaavassa. Mesoskooppisessa mittakaavassa keskitymme Viru-Ingrian arkkitoraaliin, joka on tässä suhteessa erityisen vuorovaikutteinen. Lopuksi tarkastelemme mikrodialektologisesta näkökulmasta kontaktien ja metatyyppien vaikutuksia diasysteemin kehitykseen ja erotamme ne endogeenisesta evoluutiodynamiikasta. Sikäli kuin useat kansalliset kieliperinteet (suomi, viro, venäjä) kuvaavat tarkkailtua aluetta erittäin tarkasti ja koska se on historiallisesti runsaasti dokumentoitu, voimme odottaa, että tämä yleiskatsaus Baltofennian alueesta, joka on kuvattu sen murteellisen monimuotoisuuden hienojakoisessa muodossa, antaa avaimet kehittää Mundartbundin vielä liian vähän hyödynnettyä käsitettä, joka on mielestämme erittäin hyödyllinen apuväline, jotta voidaan ymmärtää kielten ja murrepiirteiden välisen alueellisen rakenteellisen lähentymisen mekanismeja.
La notion de Sprachbund en tant qu’aire de convergence structurale entre familles de langues différentes est bien connue. Ces « Unions de Langues » entrelacent les réseaux typologiques et les réseaux phylogénétiques, comme dans l’espace balkanique ou l’espace nord-ouest américain. On sait également que l’aire balte orientale constitue un Sprachbund, faisant converger des traits typologiques forts des langues fenniques (ouralien), germaniques (allemand, langues scandinaves), slaves et baltes (lituanien, letton, vieux prussien). Nous montrerons qu’au-delà du Sprachbund, peuvent exister des Mundartbünde, au sein des domaines impliqués dans les dynamiques de convergence. Nous proposerons une modélisation et une synthèse de divers travaux interprétables en ce sens, que ce soit dans les emprunts lexicaux baltofenniques ou dans les phénomènes de contact interdialectaux au sein du fennique ou entre variétés fenniques et variétés baltes, slaves ou germaniques, à échelle macroscopique. A échelle mésoscopique, nous nous intéresserons à l’arclittoral Viru-Ingrie, particulièrement interactif sur ce plan. Enfin, du point de vue microdialectologique, nous verrons les effets des contacts et de la métatypie sur les évolutions du diasystème, tout en les distinguant des dynamiques évolutives endogènes. Dans la mesure où l’aire observée est décrite avec la plus grande précision par plusieurs traditions linguistiques nationales (finlandaise, estonienne, russe) et abondamment documentée sur le plan historique, on peut attendre de ce survol de l’aire balto-fennique saisie dans le grain fin de sa diversité dialectale, des clés pour développer la notion encore sous-exploitée de Mundartbund, à notre avis grandement heuristique pour comprendre les mécanismes de toute dynamique de convergence structurale aréale entre langues et variétés dialectales.
Поняття Sprachbund як області структурної конвергенції між різними мовними сім'ями добре відоме. Ці "мовні союзи" переплітаються типологічними та філогенетичними мережами, як, наприклад, на Балканах або в Північно-Західній Америці. Ми також знаємо, що східнобалтійський регіон становить Sprachbund, який об'єднує сильні типологічні риси фінських (уральських), германських (німецька, скандинавські мови), слов'янських і балтійських мов (литовська, латвійська, давньопрусська). Ми покажемо, що поза межами Sprachbund, Mundartbünde можуть існувати в межах доменів, залучених до динаміки конвергенції. Ми запропонуємо модель і синтез різних інтерпретованих творів у цьому сенсі, чи то в балтофенських лексичних запозиченнях, чи у явищах міждіалектних контактів всередині фінської мови або між фінською та балтійськими, слов'янськими чи германськими різновидами, на макроскопічному рівні. На мезоскопічному рівні ми зосередимося на вірусько-інгерманландському арктичному ареалі, який є особливо інтерактивним у цьому відношенні. Нарешті, з мікродіалектологічної точки зору, ми розглянемо вплив контактів і метатипії на еволюцію діасистеми, відрізняючи їх від ендогенної еволюційної динаміки. Оскільки досліджувана територія з найбільшою точністю описана кількома національними лінгвістичними традиціями (фінською, естонською, російською) і добре задокументована на історичному рівні, ми можемо очікувати від цього огляду балто-фінського ареалу, захопленого в дрібних деталях його діалектного розмаїття, ключі до розвитку все ще недостатньо дослідженого поняття Mundartbund, на нашу думку, дуже евристичного для розуміння механізмів будь-якої динаміки ареальної структурної конвергенції між мовами та діалектними різновидами.
Jean Léo Léonard_Micro-aires_Colloques_Amiens.pdf (5.52 Mo) Télécharger le fichier
Origine : Fichiers produits par l'(les) auteur(s)

Dates et versions

hal-04053034 , version 1 (30-03-2023)

Identifiants

  • HAL Id : hal-04053034 , version 1

Citer

Jean Léo Léonard. Aires de convergence dialectale : le Mundartbund fennique (étude de cas) . L'aréalité linguistique à petite échelle : questions de méthode, Dobui-Levent, Bien, May 2021, Amiens, France. ⟨hal-04053034⟩
17 Consultations
12 Téléchargements

Partager

Gmail Facebook X LinkedIn More